Ajal kus Euroopa Liit Tervishoiustrateegia Ümarlaual, 12. juulil 2007, käsitles Euroopa komisjon suutervise strateegia kujundamise osatähtsust koos teiste oluliste tervise valdkondadega nagu südame- veresoonkonna haigused, tuberkuloos, vähk, suhkrutõbi, HIV/AIDS, rasvumine, on kahetsusväärne näha Eesti Vabariigi valitsuse poolset tegevust vastupidises suunas. Toimunud ümarlaual oli põhiteema suutervise seos üldtervisega ja suuhaiguste kui krooniliste haiguste vältimise osatähtsus üldtervises ning investeeringutetähtsust suutervise parandamisele ja õigete tervisharjumuste kujundamisele.
Tervishoiu ja tarbijakaitse direktoraat DG SANCO Tervishoiustrateegia dokumendis EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1350/2007/EÜ,
23. oktoober 2007, tuuakse esile et tervishoiukulutusi võib vaadelda majandusliku koormusena, kuid ühiskonnale on tegelikuks kuluks halva tervisega seotud otsesed ja kaudsed kulud ning piisavate investeeringute puudumine asjakohastes tervishoiuvaldkondades. Hinnanguliselt võib südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud aastane majanduslik koormus võib ulatuda 1%ni SKTst ning vaimsete häirete puhul on see summa 3–4% SKTst.
Seni on arendatud teisi meditsiiniharusid hambaravist võetud raha arvelt, kuid see muutub mõttetuks, kui ei arvestata inimorganismi terviklikkust. 300 krooni ehk vähem kui 20 eurot on liiga väike summa, et see tänaste hindade juures kataks ühe meditsiiniteenuse kulusid. Teadaolevalt on
peaaegu täielikult omavastutusel olev hambaravi teenus meie inimestel üks halvemini kättesaadavaid medistiiniteenuseid Euroopas. Euroopa Liitu kuuludes oleks vajalik seda summat iga-aastaselt suurendada. Hüvitise ärajätmisel kaotavad ka rasedad ja riskirühmad, kellele on praegu ette nähtud suurem hambaraviteenuse hüvitis.
Poliitikute sõnastatud põhimõte, et hambaravi praegune hüvitis katab ühekordse läbivaatuse kulud on iseenesest õige. Hammaste ja suu läbivaatusel avastatakse lisaks suu-ja hambahaigustele palju üldhaigustega seotud muutusi ja kasvajaid. . Väiksema sissetulekuga inimesed, pensionärid jt saavad hüvitise kaudu võimaluse oma suuõõne tervise kontrolliks ja ka väiksemate raviprotseduuride läbiviimiseks. Hüvitise kaotamisega halveneb oluliselt osade tervishoiuteenuste kättesaadavus, mis on vastuolus põhiseadusega.
Eesti Hambaarstide Liit on varem väljendanud muret seoses Eesti elanike halva suutervisega ning on taotlenud pidevalt hüvitise iga-aastast suurendamist. Praegu on hüvitis sätestatud Ravikindlustuse seadusega, selle suurus kinnitatakse sotsiaalministri määrusega. Sotsiaalminister, olles ühtlasi haigekassa nõukogu esimees, kelle ülesandeks on tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, on kahetsusväärselt loobumas eelarve tasakaalustamise eesmärgil täiskasvanud elanikkonna hambaravi kättesaadavuse parandamise ainsast vahendist.
Palume Riigikogul säilitada hambaravi hüvitis ja aidata kaasa selle iga-aastasele suurendamisele.
31.07.2008
Haigekassa hakkab hambaproteeside hüvitist maksma ka töövõimetuspensionäridele
Alates homsest, 1. augustist, jõustuvad mitmed ravikindlustuse seaduse muudatused. Ühe muudatusena hakkab Haigekassa hambaproteeside hüvitist maksma lisaks vanaduspensionäridele ja vanematele kui 63-aastastele isikutele ka töövõimetuspensionäridele. Haigekassa hüvitab hambaproteeside maksumusest 4000 krooni üks kord kolme aasta jooksul.
Allikas: Haigekassa
Eesti Hamabaarstide Liidu seisukohtast on tegu äärmiselt olulise seadusemuudatusega, mis parandab tunduvalt töövõimetuspensionäride elatustaset ning lihtsustab neil hoolitseda oma suutervise eest.
Tagasi