03.10.08 Paides
Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse pöördumine seoses hambaravihüvitise kaotamisega.
Eesti Hambaarstide Liidu juhatus pöördub Riigikogu, Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa Nõukogu poole seoses valitsuse kavaga kaotada täiskasvanud elanikele makstav hambaravi hüvitis. Nimetatud otsus halvendab oluliselt Eesti elanike hambaraviteenuste kättesaadavust ja viib pikaajalises perspektiivis inimeste tervisliku seisundi halvenemisele ning tungivalt suuremate ravikuludeni tervishoius seoses tüsistustega.
Täiskasvanud elanike hambaravi hüvitis on sätestatud Ravikindlustuse seadusega ja selle eesmärk oli pärast hambaravi omavastutusele viimist kompenseerida osaliselt (ühe visiidi maksumuses) kindlustatute kulusid hambaravile.
Algselt oli see summa 150 krooni, praegu 300 krooni aastas. Suurenenud hambaraviteenuse vajadusega inimestel, rasedatel ja alla 1-aastase lapse emadel on hüvitise suurus 450 krooni aastas.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) esitletud määratluse kohaselt on tervis täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude mitteesinemine. WHO suutervist käsitlevas raportis 2003 rõhutatakse suu ja näo terviklikkuse tähtsust inimese erinevatele toimingutele ja head suutervist kui elukvaliteedi näitajat ( World Health Organization. Sixtieth World Health Assembly: Oral health: action plan for promotion and integrated disease prevention, WHA60.17 .Eleventh plenary meeting, 23 May 2007. A60/VR/11, Geneva: WHO, 2007.
World Health Organization. The World Oral Health Report 2003: continuous improvement of
oral health in the 21st century – the approach of the WHO Global Oral Health ProgrammeGeneva: WHO, 2003)
Valitsuse poolt planeeritud rahaline võit 60...70 miljonit 99 miljardi kroonises eelarves on tühine, kaotus elanike tervises aga suur. See annab inimestele signaali, et riik ei väärtusta hammaste tervist ja seda ei oodata ka elanikelt. Hambad on seedeelundkonna algusosa, nad mõjutavad südame-veresoonkonna ja hingamiselundite tervist, loote arengut jne.
Ajal kus Euroopa Liit Tervishoiustrateegia Ümarlaual, 12. juulil 2007, käsitles Euroopa komisjon suutervise strateegia kujundamise osatähtsust koos teiste oluliste tervise valdkondadega nagu südame- veresoonkonna haigused, tuberkuloos, vähk, suhkrutõbi, HIV/AIDS, rasvumine, on kahetsusväärne näha Eesti Vabariigi valitsuse poolset tegevust vastupidises suunas. Toimunud ümarlaual oli põhiteema suutervise seos üldtervisega ja suuhaiguste kui krooniliste haiguste vältimise osatähtsus üldtervises ning investeeringutetähtsust suutervise parandamisele ja õigete tervisharjumuste kujundamisele.
Tervishoiu ja tarbijakaitse direktoraat DG SANCO Tervishoiustrateegia dokumendis EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1350/2007/EÜ,
23. oktoober 2007, tuuakse esile et tervishoiukulutusi võib vaadelda majandusliku koormusena, kuid ühiskonnale on tegelikuks kuluks halva tervisega seotud otsesed ja kaudsed kulud ning piisavate investeeringute puudumine asjakohastes tervishoiuvaldkondades. Hinnanguliselt võib südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud aastane majanduslik koormus võib ulatuda 1%ni SKTst ning vaimsete häirete puhul on see summa 3–4% SKTst.
Seni on arendatud teisi meditsiiniharusid hambaravist võetud raha arvelt, kuid see muutub mõttetuks, kui ei arvestata inimorganismi terviklikkust. 300 krooni ehk vähem kui 20 eurot on liiga väike summa, et see tänaste hindade juures kataks ühe meditsiiniteenuse kulusid. Teadaolevalt on
peaaegu täielikult omavastutusel olev hambaravi teenus meie inimestel üks halvemini kättesaadavaid medistiiniteenuseid Euroopas. Euroopa Liitu kuuludes oleks vajalik seda summat iga-aastaselt suurendada. Hüvitise ärajätmisel kaotavad ka rasedad ja riskirühmad, kellele on praegu ette nähtud suurem hambaraviteenuse hüvitis.
Poliitikute sõnastatud põhimõte, et hambaravi praegune hüvitis katab ühekordse läbivaatuse kulud on iseenesest õige. Hammaste ja suu läbivaatusel avastatakse lisaks suu-ja hambahaigustele palju üldhaigustega seotud muutusi ja kasvajaid. . Väiksema sissetulekuga inimesed, pensionärid jt saavad hüvitise kaudu võimaluse oma suuõõne tervise kontrolliks ja ka väiksemate raviprotseduuride läbiviimiseks. Hüvitise kaotamisega halveneb oluliselt osade tervishoiuteenuste kättesaadavus, mis on vastuolus põhiseadusega.